Alpina projekt 2013

Tuulte Roosi lasteaed jumekas värvikuues

Aprillis 2013 juba neljandat korda Alpina värvifirma poolt välja kuulutatud konkursiga „Lihtne värvida – lihtne aidata“ Eestimaa lasteaedadele, olime interneti vahendusel varemgi tuttavad ja põgusalt jälginud kahe Saaremaa lasteaia eelmiste aastate tegemisi. Kandideerimine oli siiani mõtte tasandile jäänud. Nüüd, soodsate asjaolude kokkulangemisel, tekkis mõte: kui prooviks. Esmakordsel lugemisel oli ju pakkumine väga ahvatlev. Mõelda vaid: tasuta värvid, pintselda vaid seina! Mõtlemapanev oli tingimus, et töö tehtaks võimalikult suurt kogukonda kaasates ja kvaliteetselt. Saatsingi meilid lastevanematele, küsimusega, kas nende hulgas on oskajaid, kes oleksid nõus kaasa lööma oma rühma viimistlus- ja värvimistöödel. Tagasiside oli positiivne, peaaegu igast rühmast oli entusiastlikke toetajaid. See andis julgust mõte teoks teha. Olid ju meie lastevanemad eelmisel aastal kaasa löönud mänguväljaku korrastamisel ja sinna vahendite ostmiseks heategevuslaatu korraldanud. Hindasime enda, lastevanemate ja kogukonna võimekust ning otsustasime panustada rühmade mängutubade ja esikute seintele-lagedele. Mõõtsime ja arvutasime seinte ruutmeetreid, lõime kokku lagede pindalasid.
Töömahukad konkursidokumendid said tehtud, jäi üle oodata, et meie hoolekoguga koostöös koostatud motivatsioonikiri äratab firma otsustajates poolehoidu, sest esimesed 10 lasteaeda 28-st valis Alpina ise. Pooles mais selgus, et olemegi 10 väljavalitu hulgas. Ja siis see algas! Selleks, et ihaldatud värvid saada ja teadlikult suvi remondile pühendada, tuli saavutada arvestatav häältekogus Facebooki „likedest“. See oli esialgu ehmatav ja mõtlemapanev, sest paljud meist siis ikka „feisbuklased“ on. Aga inimene kohaneb kõigega. Nii oli meie töötajate igahommikune esimene klikk Alpina kodulehele, et teada saada, mis seis on, mitu häält oleme kogunud. Figureerisime enamasti esimese viie hulgas, aga mida aeg edasi, seda enam jäime ka kuuendale kohale, mis hääletuse lõpuks oleks tähendanud konkursist välja langemist ja värvidest vaid unistamist. Aga ka rahulikku suvepuhkust! Hasart oli suur nii lasteaia personalil kui lastevanematel, arvata võib, et paljudel Kuressaare linna kodanikelgi. Kellel veel ei olnud facebooki kontot, tegid selle, et toetada meie üritust. Üha enam levis häälte kogumine nii siin kui väljaspool Eestit. Suures häältekogumise tuhinas oli jäänud tähelepanuta teade, et hääletuse lõpp on toodud 3.juuni asemel 31. maile.
Suunasime kogu tegevuse viimasele pingutusele. Kes helistas, kes meilis, kes käis lihtsalt korterist korterisse ja palus meie lasteaiale toetust. Ja siis, 31. mail kell 17.00, pandigi hääletus lukku. Meie saagiks 1392 häält, aga kõige tähtsam, et olime selle tulemusega 5. võidukal kohal! Esialgne võidujoovastus asendus üsna kiirelt kerge ärevusega. Mis see siis tähendab, hääli tiksub muudkui juurde, oli murelikke telefoniküsimusi. Meie õnneks oli see lihtsalt väike aps suures süsteemis.
3. juunil saime ka ametliku teate Alpinalt, milles kinnitati, et olemegi Caparoli värvid võitnud. See tähendas, et võisime hakata planeerima, kuidas on võimalik lagedele ja seintele ligi pääseda, milliseid tööriistu ja abivahendeid vajame.
Koosolekule kokku tulnud isad-emad olid asjalikud, nende hulgas oli teadlikke oskajaid ja entusiastlikke tegijaid, julgen arvata, et ka skeptikuid. Juba järgmisel hommikul läksime Mehis Pajuga Bauhofi. Tema aitas välja valida vajalikud pahtlid, teibid, liivapaberid, papid, pintslid ja rullid. Oli ju meil endal vaja muretseda viimistlusmaterjalid ja -vahendid. Meeldivaks üllatuseks oli poe poolt kaubale tehtud soodustus. Aitäh toetamast! Minu hirm, et lasteaia eelarves remonditöödeks ettenähtud summaga välja ei tule, vähenes.
Oli selge, et trepi pealt lage ei pahtelda, ei lihvi ega värvi. Tänu meie endisele lapsevanemale Toomas Jalakasele, kes lubas kasutada vaba töölava. Niisiis 26. juunil võisid esimesed innustunud tegijad alustada. Karikakra rühma lapsevanema, hoolekogu liikme Kairi Sepa eestvedamisel, tulid kohale mitu ema: Reelika Ellermaa, Klelia Lukner, Kaidi Saar ja hakkasid jalamaid toimetama. Õnneks olid kambas remonditöödega varem kokku puutunud Toomas Sepp ja Lisette vanaisa Heino Tina, Ülar Jürviste, Dmitry Terekhov. Peab kiitma emasid ja õpetaja Ly Pultsinit, kes ei teadnud endal remonditööks vajalikke andeid olevat, ometi said suurepäraselt hakkama nii pindade karestamise, pahteldamise, lihvimise kui värvimisega. Hea tahtmise korral on kõik võimalik!„Tekkis hea koostegemise tunne ja töö sujus ladusalt“, oli rahul Kairi Sepp. Arenenud ilumeelega emad ei suutnud leppida sellega, et firma poolt väga kehvas olukorras ustele antud lisavärvi oli napilt, mis heast üldmuljest saab juttu olla, kui uksed saavad värvi vaid osaliselt. Nii pandigi rahad kokku ja muretseti värvi juurde.  Juuli alguses tõi Alpina värvid ja andis üle õnnitluskirja Tuulte Roosi lasteaia võidu puhul. Karikakra rühma vanemad saidki juba värvima hakata. Iga pintslitõmme tekitas elevust. Esimene värviga kaetud sein valmistas rõõmu tehtust ja rahulolu: oh, kui ilus!
Ka Võilille rühmas läks töö kiirelt käima. Esimesed tegijad olid sealgi Kairi ja Toomas Sepp, aga kohe olid kohal Mehis Kallas ja Silver Paltser. Tublide töömeeste tegemist oli nauditav jälgida. Laed ja seinad said kiirelt uue kuue. „Oi, kui ilus roheline!“ imetlesime kõik uue värvi tooni ja rühma seina värskust.
Kellukese rühmas juba juuni lõpus üksiküritajana alustanud Hannes Arula jäigi ainukesena tegutsema kuni juuli viimase nädalani. Peitus ju neis seintes ja lagedes üllatusi kõige enam, ikka oli vaja veel ja veel pahteldada ja lihvida, pahteldada ja lihvida, enne kui seinad said korduva värvikattega oodatud tulemuse. Õpetajaabi Milla puhkuselt naastes jätkas tema uste ja aknalaudade korrastamisega. Appi tuli Triinu Nelis Joonatani vanaisa Madis Nelisega.
Juulikuus sai töö hoogu juurde. Majandusjuhataja Ester Leis tegi pikki päevi. Päeval abitööd ja õhtul lapsevanemad, kes tulid remonditöödele alles peale oma tööpäeva. Tööd alustasid Kuressaare linnavalitsuse poolt tellitud Korberi OÜ maalrid Külli Silluste ja Aire Pahapill, kes remontisid trepikojad, toidulao seinad, koridori ja värvisid saali. Tänu neile, sest kui jäime iseenesetarkusega hätta, siis neilt oli võimalik professionaalset nõu küsida.
Juulis alustas Anneli Oll Nurmenuku rühmas. Esialgu lubas ta vaid rühmaruumi korda teha, aga nähes, et abi ei ole juurde tulemas, pühendus ta erilise hoole ja põhjalikkusega, värvides neli korda mängutoa seina ja korrastades esiku. Loomulikult ei saanud ta lubada kehva väljanägemisega aknalaudu või uksi. „Teen ikka need ka!“ oli tema otsus. Õnneks käisid abiks ka Monika Suurpere, Jaanika ja Rasmus Vihman, Evelin Laht. Andra Aavik toetas oma koduste värvijääkidega ja nii saigi Nurmenukk lillele omase kollase sametise seina ja kena väljanägemisega uksed, aknalauad.
Kui algul tundus, et Meelespea rühmaga ei ole muret, vanemaid, kes olid valmis abistama, oli piisavalt, siis juuli keskel hakkas tekkima mure, kas me ikka jõuame. Õnneks võttis Indrek Ansel esiku korrastamise enda eesmärgiks, varsti säraski see uues mururohelises värvikuues. Margo Palts, Mehis Paju, Ander Tiitson, Piret Poopuu ning Ülar Jürviste toimetasid rühma seinte ja lagedega. Ühtsuses peitub jõud, juuli lõpus saimegi endise helesinise seina asemel nautida mõnusat roosat, mis ju ka meelespea värv!
Üha enam sai selgeks, et lasteaiast lahkunud Rukkilillel ei ole vanemate abi loota, sest korduvatele meilidele uutele vanematele vastas vaid paar ema, kes teatasid, et nende osalemine värvimistöödel on raskustega seotud. Alustasime Agor Raunistega. Esialgse hinnangu järgi tundus, et see on kõige paremas olukorras rühm. Mis siin ikka, lagedele värv peale, mõned kohad seinal pahteldada ja ongi värvimine. Vanasõnagi ütleb, kõik ei ole kuld, mis hiilgab! Lae teistkordsel värvimisel tuli värv koos pahtliga alla. Selline pilt ei innusta just jätkama! Nõuanded professionaalidelt kulusid ära, tegime vigade paranduse ja jätkasime! Veel juuli lõpus tabas samasugune tagasilöök Kellukese rühma esiku seina. Asjatundjate arvates tekibki vanades majades ootamatuid üllatusi.
Ent, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Meie õnneks tuli ootamatult appi Meelis Kasin, kes aitas lõpetada nii Kellukese kui Rukkilille rühma viimaseid töid. Nii võisimegi 5. augustil rõõmuga hüüda: Hurraa, tehtud !!!
Tore, et linnavalitsus leidis võimaluse lasteaia trepikodade ja koridori uuendamiseks. Ja meie esindusruumi muusikasaali värvimiseks. Aitäh Anne Olopile nende ruumide värvilahenduse eest! Kuressaare linnavalitsuse ehitusspetsialisti Rein Kallase sõnul ei olegi vahet, kus on teinud professionaalid, kus lapsevanemad. Meie siin nägime, kui palju pidid lapsevanemad aega kulutama, et hea tulemus saavutada ja kui käbedalt käis töö spetsialistidel.
Suure töö tegid meie õpetajaabid: Tiia Vendel, Milla Mitrjagin, Piia Ool, Aime Nelis, Kaie Rauniste, kes kogu nädala leidsid kohti, kuhu veel ja veel võiks värvi lisada ja rühma kenamaks muuta!
Suur tänu meie hoolekogu liikmetele Kairi Sepale, Kristel Salumaale, Andra Aavikule ladusa koostöö eest! Nemad olid lasteaia juhtkonna toetajad ja lastevanematega tihedas kontaktis, et ülesandeid jagada.
Täname kõiki meile Facebookis hääle andnud inimesi. Sügavalt järele mõeldes tähendab tulemus – 1392 hääletajat seda, et need inimesed tahtsid, viitsisid meile toetust avaldada ja mõelda hetkeks meie lasteaiale, vaimusilmas rõõmsate värvidega ruumid, kilkavad lapsed, rahulolevad emad-isad, uut hoogu saanud töötajad.
Alpina esindaja sõnul sai otsustavaks motivatsioonikirjas toodud kogukonna kaasatus. Suur tänu Alpinale Eestimaa lasteaedadele kingitud värvide eest! Tegemist on väga tänuväärt konkursiga!
Aitäh kõigile, kes meid toetasid ja lõppeesmärgile kaasa aitasid! Oli suur ettevõtmine!

15. august 2013                                                        Helle Karu

Arvamusi:

Ly Pultsin -õpetaja, kes ka värvimas käis:
Tulla suvel oma vabast ajast remonti tegema on suur heategu! See näitab, et hoolitakse lapse esteetilisest kasvukeskkonnast. Meie rühma vanematest pole keegi remondiekspert, aga nad said suurepäraselt hakkama. Üllatusena tehti isegi rühmaruumi ja esiku aknalauad korda. Suur, suur tänu kõigile!

Kairi Sepp, hoolekogu liige:
Kuuldes kevadel lasteaedade värvikampaaniast, tekkis koheselt hasart selles kaasa lüüa ja anda ka lastevanematepoolne panus lasteaia uuendamisesse. Tore oli jälgida hääletusprotsessi ja pidevalt utsitada sõpru ja sugulasi häältega toetama meie toredat lasteaeda. Kui siis kampaanialõpu kellaaeg kukkus ja võit oli käes, oli väga hea tunne. Isegi see ei ehmatanud, et nüüd tuli see värv ju ise seina ka panna. Aga nagu öeldakse, et pealehakkamine on pool võitu. Ja nii me asusimegi usinalt tööle teadmata, kust alustada või kus lõpetada. Vahva oli, et ka mõned emad osalesid usinalt remonttöödes. Tekkis hea koostegemise tunne ja töö sujus ladusalt. Usun, et lõpptulemus sai päris hea.

Iiris:“ Mina märkasin, et meie rühm on nii ilus, ei olegi enam neid värvita laikusid“

Mulle meeldivad meie rühma värvid,“ sõnas Karl Peeter

Bertha, Sofia: „Aga minu emme käis ka värvimas!“

Küsimus lapsele: „Kas ootad lasteaeda minekut?“

„Jaa, meil on ju nüüd täiesti uus lasteaed!“